Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK) soovis Lihulas taastada mälestusmärki, mis väidetavalt kannab Natsi-Saksamaa sümboolikat. Politsei- ja Piirivalveamet küsis Semiootika rakenduskeskuselt eksperthinnangut selle mälestusmärgi tähenduste kohta: millise sümboolikaga on tegemist, kus ja kuidas neid sümboleid on ajalooliselt kasutatud, ning kas kõnealused sümbolid võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.

Mälestusmärgi semiootiline analüüs vaatles esmalt antud sümbolite kultuurilist ja ajaloolist konteksti, mis Eesti puhul erineveb tunduvalt vastavatest kontekstidest mitmetes teistes riikides. Ekspertiis juhtis ka tähelepanu, et Natsi-Saksamaaga seostatavad sümbolid on erineva kaaluga, st mõned neist on rohkem vägivallale kutsuvad kui teised. Lihula ausamba loojad on siiski teadlikult vältinud tugevaid agressioonile kutsuvaid sümboleid (nagu Totenkopf või haakrist) ning selle asemel kasutanud sümboleid, mis seostuvad võitlusega Eesti iseseisvuse eest (Vabadussõja risti südamiku motiivi kasutav krae-embleem). Semiootika rakenduskeskus leidis, et antud mälestusmärk ei kutsu üles avaliku korra rikkumisele. Samas pakkus käesolev ekspertiis välja ka nõuanded informatsiooni strateegiliseks kujundamiseks, et aidata taolise mälestusmärgi puhul vähendada konfliktsete tõlgenduste tekkimist.

Käesoleva semiootilise ekspertiisi täisteksti saad lugeda SIIT.