Eesti toit

Eesti Põllumajandusministeeriumi tellitud uuring, mille eesmärk oli semiootilisi meetodeid kasutades defineerida, mis on eesti toit.

2006. aastal tehtud uuring
Tellija: Põllumajandusministeerium
 Töörühma liikmed: Andres Kõnno, Silvi Salupere, Peeter Torop, Ester Võsu, Anti Randviir (projektijuht)

Uuringu taust

Tänapäeva ühiskonnas täidab toit üha enam sümbolilist (märgilist) rolli, toidu esmane funktsioon — kõhtu täita, jääb järjest rohkem tahaplaanile, ja toidu kommunikatiivne rolli ühiskonnas roll kasvab pidevalt. Eesti toit ei ole pelgalt eesti toit, vaid osa eesti identiteedist, mille moodustavad sotsiokultuurilised asjaolud nagu toidule omistatud sümboolsed tähendused ja nende representatsioonid, kultuuripraktikad (valmistamisviisid, kombed, olukorrad, rituaalid jne), aga ka näiteks inimeste ostuvõime. Eelnevatest, sama teemat käsitlevatest uuringutest ei tule välja sotsiokultuurilised põhjused, miks üht või teist eestipärast toitu eelistatakse või välditakse.

Sotsiokultuurilised aspektid

kultuurimälu

Toit kui kultuurimälu materiaalne väljendus ja kommunikatsioonimeedium mineviku ja tänapäeva vahel.

Toidu representatsioonid

Massiteabevahendid (televisioon, kokaraamatud, käsiraamatud, ajakirjad jms.) kui kultuurikujundajad ja ”eesti toidu” määratlejad

rahvuslik identiteet

Muutused kultuuritraditsioonides, käitumispraktikates ja eluviisis.

eluviis ja elustiil

Rahvuslik esindustoit (pühade- või peotoit) ja argitoit.

toitumissoovituste dünaamika

Raport

Uuringu tulemusena valmis raport “Eesti toidu defineerimine”

Rahvusvaheline seminar „Eesti toidu tähtsus Eesti inimese jaoks”

Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu konverentsisaal, oktoober 2006