Uuringu taust
Tänapäeva ühiskonnas täidab toit üha enam sümbolilist (märgilist) rolli, toidu esmane funktsioon — kõhtu täita, jääb järjest rohkem tahaplaanile, ja toidu kommunikatiivne rolli ühiskonnas roll kasvab pidevalt. Eesti toit ei ole pelgalt eesti toit, vaid osa eesti identiteedist, mille moodustavad sotsiokultuurilised asjaolud nagu toidule omistatud sümboolsed tähendused ja nende representatsioonid, kultuuripraktikad (valmistamisviisid, kombed, olukorrad, rituaalid jne), aga ka näiteks inimeste ostuvõime. Eelnevatest, sama teemat käsitlevatest uuringutest ei tule välja sotsiokultuurilised põhjused, miks üht või teist eestipärast toitu eelistatakse või välditakse.
Sotsiokultuurilised aspektid
kultuurimälu
Toit kui kultuurimälu materiaalne väljendus ja kommunikatsioonimeedium mineviku ja tänapäeva vahel.
Toidu representatsioonid
Massiteabevahendid (televisioon, kokaraamatud, käsiraamatud, ajakirjad jms.) kui kultuurikujundajad ja ”eesti toidu” määratlejad
rahvuslik identiteet
Muutused kultuuritraditsioonides, käitumispraktikates ja eluviisis.
eluviis ja elustiil
Rahvuslik esindustoit (pühade- või peotoit) ja argitoit.
toitumissoovituste dünaamika
Raport
Uuringu tulemusena valmis raport “Eesti toidu defineerimine”
Rahvusvaheline seminar „Eesti toidu tähtsus Eesti inimese jaoks”
Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu konverentsisaal, oktoober 2006