Lihula monument

Eesti Politsei tellitud ekspertiis ühiskonnas palju vastuolu tekitanud Teise maailmasõja mälestusmärgile, mis sai tuntuks Lihula monumendi nime all.

2004. aastal tehtud ekspertiis
Tellija: Eesti Politsei

Ekspertiisi taust

Monumendil on kujutatud teise maailmasõja aegne Saksa Waffen SS-i Eesti Leegioni mundris sõdur, relv rinnal. Mälestusmärgil on tekst: „Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel“. Mälestusmärk oli algselt püstitatud Pärnusse, kust see ühiskondliku vastuolu tõttu viidi Lihula kalmistu piirile ja sealt võeti valitsuse otsusega ekspertiisi tulemusi ära ootamata omakorda maha. Hetkel paikneb Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil.

Semiootiline ekspertiis

Semiootilise ekspertiisi eesmärk oli analüüsida mälestusmärgil kujutatud märkide ajaloolist ja kultuurilist tähendust ning hinnata ausammast tervikliku stiliseeritud kunstiteosena, et välja selgitada, kas monument on vaenu õhutav.

Meedia


Ekspert Peeter Torop: Lihula mälestussammas pole natslik. Õhtuleht, 14.09.2004
Semiootik Torop: Lihula sammas pole natslik. Err, 14.09.2004
PEETER TOROP: Lihula semiootika. Eesti Päevaleht, 12.10.2004
Lihula samba järelvaataja: sambale võib järgi tulla vaid peaministri allkirjaga. Urmas Lauri. Lääne elu, 9.07.2019.