Näitus “Võim” publikuprogramm
8.09, 9.09 ja 24.09 Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis
Semiootika rakenduskeskus korraldas Tallinn – Euroopa roheline pealinn toetusel Kadrioru pargis ja kunstimuuseumis toimunud installatsiooni ja skulptuuri näitusele “Võim” publikuprogrammi. Programmis sai kuulata vestlusringe parasiitide ja eluruumi teemal ning soo ja võimu mustrite teemal linnaruumis, osaleda juhendatud jalutuskäikudel, kus suunati märkama kunstiteoste ja kirjanduse kaudu eri liikide ja võimusuhetega seotud tõlgendusviise Kadrioru pargis, kuulata loenguid. (Loodus)keskkonna tähenduslikkuse ning inimese ja looduse võimusuhete üle arutlesid semiootikud, kunstnikud, kirjandus- ja kultuuriteadlased ning avaliku elu tegelased.
Kui tavaliselt küsitleb kuraator kunstnikke nende loomingu ja maailmavaate kohta, siis selle arutelu käigus esitavad kunstnikud Tartu Ülikooli külalisteadurile Sara Bédard-Goulet’le küsimusi, mis on inspireeritud nende teosest “Haigem”.
Juttu tuleb parasitismist nii kunstimaailmas kui ka mujal. Käsitletavad teemad puudutavad migratsiooni, ümberasustamist (nii skulptuuride kui inimeste puhul), invasiivseid liike, populatsiooni kontrolli eetilisust, konserveerimist (ja vastuolulisust, mida see tekitada võib), kunstiruumide mõju ja tähendust. Ning kõige eelneva mõjust tähenduste kujunemisele. Arutluse all on ka parasitism ning kunsti ja uurimustööga seotud võimu küsimused.
Juhendatud jalutuskäik, mille käigus lahatakse, kuidas kunstnikud on inimese ja teiste liikide võimusuhteid kajastanud ning kuidas pargiruum nende tõlgendamisel kaasa mängib. Vaadeldakse ka Kadrioru parki kui inimese ja teiste liikide ühise kujunduse ning inimese soosingu ja tõrjetegevuse tulemit. Jalutuskäiguga suunatakse kunstiteoste kaudu märkama päevakajalisi tõlgendusviise ja vaatepunkte, mis on seotud eri liikide ja võimusuhete rägastikuga Kadrioru pargis kui elusas näituseruumis.
Jalutuskäik toimub Kadrioru pargis, algusega Kadrioru pargi infopunkti juures
Kirjanduslik jalutuskäik Kadrioru pargis. Alustame Juhan Viidingu mälestuspingi juures ning kõnnime Lasnamäe kalda alla. Juttu tuleb kirjandusest ja kunstist avalikus ruumis ning kõige selle põimumistest võimuga. Märkimist leiavad kirjanikud A. H. Tammsaare ja E. Vilde, kujud “Vidri Rein” ja Alatskivi Apollo, Mudisti “Kodumaa” ja Adamsoni “Russalka”, Kadrioru elanikest Jaanid, Johannesed ja Juhanid jpt.
Jalutuskäik toimub Kadrioru pargis, algusega Juhan Viidingu mälestuspingi juurest.
Sugu kui dimensioon on linnaruumis vaadeldav pea kõikjal, olles esimesel pilgul nähtamatu. Linnaplaneeringud, näiteks avalikud alad – pargid, puhkealad, ligipääs metsale mõjutavad linnaruumi demokraatiat ka soolisest aspektist. Kuid linnaelu korraldajad, sageli halbade kavatsusteta, enesestmõistetavalt või vaikimisi, seavad esiplaanile ühe või teise ühiskonnagrupi huvid ja seetõttu toob see kaasa mugavust ühtedele ja ebamugavust, ligipääsu puudumist või isegi keeldu teistele ühiskonnagruppidele. Viis, kuidas on teenused suunatud sihtgruppidele, annab ka soo lõikes neile staatuse, staatus teatavasti on võimukasutus.
Vestlus toimus Kadrioru kunstimuuseumi banketisaalis
Loengus tutvustatakse paljuliigilise linna kontseptsiooni – looma- ja taimeliikide esinemist linnas, kuidas nad linnaruumis elupaiga leiavad ja omavahel suhteid loovad. Semiootika vaatenurgast sünnib eri liikide kohtumistest uusi tähendusi, esteetikat ja tähendusrikkust, mis muudab linna elukeskkonna väärtuslikumaks. Paljuliigiline linn on ka otseselt seotud võimu teemaga: millised on teiste liikide võimalused osaleda linnakeskkonna arengutes, kuidas nende huve mõista ja esindada. Loengule järgneb vaba arutelu paljuliigilise linna teemal.
Vestlusring toimus Kadrioru kunstimuuseumi banketisaalis.